Tähtvere linnaosa hakati välja ehitama linna koosseisu 1923. aastal lülitatud Tähtvere mõisa maadel alates 1929. aastal, mil valmis tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse poolt koostatud Tähtvere aedlinna planeering.
Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme. Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelje - Taara pst. Ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud selge geomeetriline joonis. Tänava laiustega - Jakob Hurda ja Taara puiestee ning ülejäänud oli määratud linnaosa läbiva liikluse ja linnaosa sisese liikluse jagunemine. Krundid planeeriti suured, hoonestatud peamiselt mitmekorteriliste elamutega, mis varustatud tolleaegsete mugavustega - vannitoad, veevõrk, teenijatuba jne. Taara pst. oli tänava-äärse hoonestusega, mujal jäeti hoone ette eesaed. Sõjaeelselt jõuti hoonestada ala, mis piirneb Tähtvere pargi, Lydia Koidula tn.-ga, Taara pst.-ga, J. Hurda, Vikerkaare, A. Haava ja Näituse tänavatega.

A. Matteuse 1929. aastal koostatud planeeringut korrigeeris 1937. aastal uus linnaarhitekt Voldemar Tippel mõneti suurema avatuse poole - jättes ära perimeetraalse hoonestusega väljakumotiivid Koidula-Hiie-Kreutzwaldi tänavate ristmikus ja analoogsed ristmike kujundused Jakobsoni tänaval.

 Martti Preem